Sipsik – pehme kaisunukk. Eno Raua ja Edgar Valteri raamatutest pärit Sipsik on Anu hea sõber. Armasate siniste silmadega ning valge-siniste triibuliste pükstega, naerunäoga ning musta värvi lõngast sasipeaga väga pehme kaisukas. Nuku pikkus on püstises asendis (aga iseseisvalt ta püsti ei seisa) 13 cm. See väike kaisukas vaid koduvoodisse ei jää – seda on alati oma väikeste mõõtude tõttu mugav kaasa võtta reisile, suvilasse, vanaema juurde või kuhu iganes soov on. Nukul on küljes ka aas, mille abil saab Sipsiku riputada ranitsa külge või kasutada võtmehoidjana. Nuku välisilme on kooskõlastatud Eno Raua ja Edgar Valteri autoriõiguste omanikega. Kaisunukk on turvaline ning väga pehme, sobib igas vanuses lapsele. Just kaisukas on see, mida erinevad unespetsialistid soovitavad heade uneharjumuste tekitamiseks! Katkend Eno Raua raamatust Sipsik: Siis õpetas vanaema Mardile päris nukkude tegemist. „Nukk tuleb riidest välja lõigata ja siis kokku õmmelda ja täis toppida, ütles vanaema. „Ja kui kõik valmis on, siis värvitakse nägu pähe ja pannakse lõngast juuksed. Nii hakkaski Mart Anule sünnipäevaks nukku tegema. Esimesel päeval tegi keha. Teisel päeval tegi pea. Kolmandal päeval tegi kaks kätt. Neljandal päeval tegi kaks jalga. Aga kõik see oli väga raske ja mitu korda läks nõel sõrme ja see oli väga valus, nii et Mart ükskord isegi nuttis. Aga siis mõtles ta, et Anul on hea meel, kui sünnipäevaks nuku saab. Ja siis õmbles ta pea kehale külge ja siis veel käed ja jalad. Viimati oli nukk valmis. Aga see ei olnud kuigi ilus nukk. „Pole viga, ütles vanaema Mardile. „Peaasi, et see on sinu enda tehtud. Aga Mart oli ikkagi kurb. Ta võttis nuku ja läks teise tuppa. „See pole kellegi õige nukk, ütles ta. „On mingisugune sipsik.