Midateha kui kõik, milles sa kindel olid, variseb äkitselt kokku? ”Salakambri”minajutustaja õpib Oxfordis kunstiteadust ja kirjutab doktoritööd hiljutileitud XVII sajandist pärit päeviku teemal. Vanu lehekülgi uurides avastab takorraga midagi, mis võiks pealtnäha ümber kirjutada kogu kehtiva kunstiajaloo. Kui see näiline läbimurre osutub aga hooletusveaks, seisab noor teadlaneäkitselt vastamisi keeruliste eetiliste dilemmadega, mis ähvardavad ta vaimseltlaastada. Kuidas sellises olukorras iseendaks jääda ning kõige kiuste ikkagiväärikus säilitada?Sigrún Pálsdóttir on sündinud aastal 1967, õppinudajalugu Islandi Ülikoolis ning kaitsnud selles vallas doktoritöö OxfordiÜlikoolis aastal 2001. Alguses on ta saavutanud tunnustuse ajaloolasena ningmuuhulgas toimetanud Islandi juhtivat ajalooteemalist akadeemilist ajakirja, alates tema debüütromaani “Salakamber” ilmumisest 2016 aga kogunud tunnustustka kirjanikuna ning pälvinud Euroopa Liidu kirjandusauhinna aastal 2021. “Salakamber” on sisekaemuslik romaan, aistiline ja detailirikas tekst, mis on algusest peale kergelt ebamugav, isegipisut okkaline, sest tekitab rohkem küsimusi kui annab vastuseid. Mis onpäriselt ja mis on peategelase hallutsinatsioonid? Mida tähendab ajalugu ja kuisuures osas koosneb see meie tõlgendustest? Askur Alase oivaline tõlge kannabsalakambri uksest sisse, ülejäänu on juba lugeja enda teha. — Carolina Pihelgas, kirjanikRomaanis avaneb kriitiline ja ehkisegi veidi irooniline vaade kinnismõtetele, mis võivad noore kunstiteadlaseoma võimusesse haarata, aga ka kaastundlik pilk uurija üksiolekule temaakadeemilise teekonna alguses. — Krista Kodres, kunstiteadlane