Pirnipuid on Eesti aedadesse alati hoopis vähem istutatud kui võiks: kui õunapuid oli Eesti koduaedades selle aastatuhande alul umbes 160 000, ploomipuid 120 000 ja kirsipuid 100 000, siis pirnipuid vaid 40 000. Ometi on pirnipuud reeglina väga saagikad ja pirnid ise imemaitsvad, sobides ka neile, kellele hapukirsid ning paljud õuna- ja ploomisordid liiga hapud tunduvad. Tänapäevased pirnisordid hakkavad üsna varakult kandma ja on meie kliimas hea vastupidavusega, paljud neist saavad aias kenasti ka üksi, ilma teise sordi õietolmuta hakkama. Autor tutvustab pirnipuude kasvunõudeid, paremaid sorte, haiguseid ja kahjureid. Põhjalikult on käsitletud pirnipuude paljundusvõtteid ja lõikust, kes soovib, võib raamatu abil oma aeda kujundada nt rõht-palmeti. Harri Poom soovib oma lugejaile: „Kui teie aias veel ühtegi pirnipuud ei kasva, leiate siit raamatust tuge ja julgustust, et see andestamatu puudujääk võimalikult vähese vaeva ja heade tulemustega ära parandada. “Harri Poom on õppinud Tartu Ülikoolis keemiat ning Räpina Aianduskoolis aiandust. Ta on kirjutanud palju aiandusteemalisi artikleid. Pirniraamatki pole tal esimene: kirjastus Varrak on välja antud teose „Kaktused kääbustest hiiglasteni” (2012), aasta hiljem ilmus „Maalehe arbuusi- ja meloniraamat“. Juba aastaid on ta Saare-Tõrvaaugu aiandi aednikuna teinud koostööd Tallinna Botaanikaaiaaga kaktuste- ja viinamarjanäituste korraldamisel.