Usbeki Lagman käsitsitehtud nuudlite ja veiselihaga
Kuulsat idamaist rooga lagmani armastatakse ja hinnatakse nii Usbekistanis kui terves Kesk-Aasias. Lagmani puhul on peamine õhukesed lintnuudlid. Lagman, mis tõlkes dungani keelest tähendab «venitatud tainast», jõudis Kesk-Aasiasse Hiinast ning aastasadade pikkuse ajaloo jooksul on sellest olenevalt piirkonnast tekkinud hulk variante. See roog ühendab endas korraga kahte toitu – suppi ja praadi. Nimest tulenevalt on selle valmistamisel aga põhilised nuudlid. Nagu enamuse rahvusköögi toitudega, on ka lagmani kohta olemas selle saamisloost kõnelev legend. Selle legendi kohaselt kohtusid ükskord teel kolm rändurit, keda ühendas tühi kõht. Ühel neist oli pada, teisel tükk vinnutatud liha ja jahu, kolmandal aga köögivilju ja maitseaineid. Neid kokku pannes valmistas üks teelistest aromaatse roa, mida tänapäeval tuntakse lagmani nime all. Mõnes kultuuris nimetatakse lagmani «armastuse toiduks». Seda, nagu ka pilaffi, valmistatakse suurte pidustuste puhul, muu hulgas ka pulmadeks. Sageli valmistab värske abielunaine lagmani teisel päeval pärast pulmi, et näidata oma kulinaarseid oskusi.
