„Võidujooks Kuule“ on haarav lugu inimestest, kelle ülesanne oli muuta maailma. See on lugu nende võitudest, aga ka napilt ärahoitud õnnetustest, mis aitasid kirjutada kahekümnenda sajandi ühe suurima eduloo. 25. mail 1961 üllatas president John F. Kennedy kogu maailma, teatades Kongressis esinedes, et 1970. aastaks viivad Ühendriigid inimese Kuule. Kõige rohkem jahmusid NASA teadlased ja insenerid, kel jäi kosmoselennu korraldamiseks vähem kui kümme aastat aega. Hetkel kui Kennedy kuumissiooni välja kuulutas, ei teadnud veel keegi, kuidas see peaks üldse teoks saama. Keegi teadnud, kuidas ehitada Kuule jõudmiseks piisavalt suur rakett ja piisavalt väike (ja piisavalt võimas) arvuti, mis kosmoselaeva sinna juhiks. Keegi ei teadnud, missugune on Kuu pinnas või mida peaksid astronaudid sel teekonnal sööma. Kennedy ajaloolise kõne päevaks oli Ühendriikidel kokku viisteist minutit kosmoselennukogemusi – neist viis minutit väljaspool atmosfääri. Sel hetkel olid venelaste koerad viibinud kosmoses kauem kui Ühendriikide astronaudid. Kuumissiooni lugu ja „Võidujooks Kuule“ on tulvil üllatusi – alates sellest, et astronaudid peaaegu unustasid kaasa võtta Ühendriikide lipu, kuni ootamatule mõjule, mida Apollo missioon avaldas elule Maal.