Eestis elava saksa teadlase raamat näitabEesti Vabadussõda meile harjumatu nurga alt: laial rahvusvahelisel foonil jaeelkõige Vene kodusõja osana võitlustes selle tähtsaimal, Petrogradi rindel. Just siin, mitte Siberis ega Ukrainas, otsustati „ühtse ja jagamatu Venemaa“saatus. Eestlaste ja Vene valgete sõjalise koostöö põhialuseks olnudbolševismivastasus pääses domineerima vaid ajutiselt ja pinnapealselt. Toimuvatmääras üha selgemini tüli vana impeeriumi püsimajäämise küsimuses ühelt poolteestlaste ning teisalt valgete ja punaste venelaste vahel. Võita oleksid valgedsaanud ainult sellest eesmärgist loobumise hinnaga, milleks siinsed Venepoliitikud tõesti ka tegid ebaõnnestunud katse. Võitjaks osutus aga veel 1918kõige ebatõenäolisemana näinud kombinatsioon: iseseisev Eesti ja Vene punased. Harjumatuna võib näida ka see, et autor tõestab: mitte mingisugust lääneliitlasteühist Venemaa-poliitikat või ka ainult brittide selget Baltimaade-poliitikatpolnud olemas. Teos põhineb autori poolt veerand sajandit tagasi kaitstuddoktoritööl, mis täitis ilmudes teatud lünga lääne ajalooteaduses ega ole omaaktuaalsust kaotanud.