Kristiina Ehini kümnes luulekogu räägib hingerahu otsimisestja armastuse hoidmisest keset viirusi ja sõjasõnumeid. Kultuur, religioon, psühholoogia ja mütoloogia ulatavad otsijale käe, kuid kelle poole hoida ningkellel üldse on võimu meid välja sikutada sellest korduma kippuvate ajamustritekeerisest? Autori uusim sürrealistlike elementidega lüürika kutsub lugejatAjajõe kaldale veepeegeldustest iseennast, oma rahvast ja värsketkokkukuuluvustunnet otsima. Luulekogu on järg Kristiina Ehini üheksandale luulekogule Janu on kõikidel üks .