Cecilia Lapthorne on korduvalt vandunud enam mitte iialgi Liivaluitemajja naasta. Seetõttu üllatab ta eelkõige iseend, kui oma seitsmekümne viienda sünnipäeva peolt kaugele Codi neemele, mälestusterohkesse suvemajja põgeneb. Osa mälestustest on head – iseäranis need, mis meenutavad tema ja ta kunstnikust abikaasa, püsimatu Cameroni suhte algusaega. Ent on ka selliseid, millest ta ei ole kellelegi isegi hinganud. Edust unistav kunstnik Lily tegeleb pärast meditsiinikooli pooleli jätmist neemel majade koristamisega, et ots otsaga kokku tulla ja leevendada süümepiinu vanematele pettumuse valmistamise ees. Aastaid tühjana seisnud Liivaluitemaja näib olevat täiuslik paik redutamiseks ja haavade lakkumiseks – kuni sinna saabub ootamatult Cecilia. Vaatamata kohmakale algusele nõustub Lily Cecilia ettepanekuga külalisena sinna jääda ning naiste vahel tärkab sõprus. Ent siis ilmub välja Cecilia tütrepoeg – ja Lily ühepoolne armastus – Todd, kes annab kahe naise ebatavalisele sõprusele uue mõõtme. Kas Lily leiab julguse ihaldatud elu elada? Kas Cecilia suudab minevikust lahti lasta ja uue tuleviku luua? Sest niisama kindlalt, kui tõusulaine kustutab ammused jalajäljed, annab suvi nii Ceciliale kui ka Lilyle võimaluse vanad unelmad uutega asendada. . .