Balti visandid
„Balti visandid on muhemõnusas stiilis kirja pandud loodlapsepõlve- ja noorusaastatest, värvikad pildid 19. sajandi algupoole Eesti- jaLiivimaa elust. Esmapilgul lihtsatest asjadest on kirjutatud klassikalisehariduse saanud inimese sulega: kes veel oskaks võrrelda Torma kirikumõisaperetoas vaimude keskel istuvat praostiprouat Penelopega Ithakal või TallinnaToomkooli koerust tegevaid koolipoisse Korahi jõuguga. Või siis pidadaSchilleri luuletuste põhjal lorilaule sepitsevaid Tartu tudengeid soolakssupis, piprateradeks potis, mõistlikus koguses mõnusaks, suurel hulgalohtlikuks. Autor nimetab oma lugusid õigusega visanditeks – need ongikunstniku vabakäelised joonised, ainult et teksti kujul. Dr. Bertram, kodanikunimega Georg Julius von Schultz, on vaieldamatult üks baltisaksakirjanduse käilakujudest. Tema peateos „Balti visandid („Baltische Skitzen)kuulus baltlaste lemmikkirjavara hulka, kuid seda loeti ka mujal saksakeelseskultuuriruumis Euroopas. Bertrami „Balti visandid võiks olla Lutsu „Kevade jaTuglase „Väikese Illimari kõrval iga eestlase kohustuslik lugemisvaratasakaalustamaks seda pilti, mis meil omaenese maast ja siinsetest elanikeston. „Baltisaksa kirjandus püsib senikaua, kui inimesed sellesthoolivad, seda loevad ja ehk koguni selle üle arutlevad. Gero von Wilpert Tartust pärit baltisaksa kirjandusloolane