Gilgameši eepose alged ulatuvad varasesse Sumerisse, lõplik teisend kujunes umbes 650 e. m. a. ja säilus savitahvleil Assüüria pealinna Niinive varemeis. Eepos oli tuntud ja hinnatud arvukais iidseis Lähis-Ida keelkondades ja kultuurides, eriti sumeri, akkadi, paabeli ja hetiidi orbiidis. Nimikangelane on omalaadis esimene, põlistus aga järelpõlves Achilleusest ja Odysseusest Kalevipojani ja Karutapjani, arvukais „igaviku otsijais“ sangareis läbi aegade. Akkadi keelest tõlkinud ja kommenteerinud Amar Annus