Et ellu jääda, tuleb õppida nägema, kuulma, mõtlema ja võitlema elu eest. Alfred Käärmann Kirjastuselt SE&JS ilmub legendaarse metsavenna Alfred Käärmanni (1922–2010) „Metsavenna käsiraamatuˮ kolmas trükk, esimene oli 1999. aastal, teine aastal 2010. Miks otsustasime just nüüd raamatu taas välja anda? „Selle raamatu väärtus on mineviku aus esiletoomine, aatelisus ja jätkuva vastupanuvaimu vajaduse rõhutamine, ˮ kirjutas Enn Tarto varasema väljaande eessõnas. „Alfred Käärmanni „Metsavenna käsiraamatusˮ sisalduv teave on vajalik riigikaitsjatele, kaitseliitlastele, õpilastele, kõigile. ˮ Alfred Käärmann on kirjutanud mitu raamatut, kuid nende hulgas üks armastatumaid on just „Metsavenna käsiraamatˮ. Ta ellujäämisõpetus sisaldab lihtsat elutarkust, kuidas toime tulla ekstreemsetes olukordades, jääda alati iseendaks ja truuks Eestile. Ta õpetab käsitsema relvi ja ehitama kodu metsas, kui agressor ründab kodumaad. Raamatust loeme, kuidas ja milliseid toiduaineid on mõistlik varuda. Käärmanni kunagisi metsavenna kogemusi võib väga tarvis olla ajal, mil soe toit, joogivesi ja katus pea kohal tähendavad elu, õnne ja rahu. Tema teadis, et „Surmavaenlane tuleb idast ja ta on olnud sama tuhat aastat. ˮ Ta kirjutas sellest juba üheksakümnendatel aastatel. Käärmann teadis isiklikust kogemusest, et väikerahvana peavad eestlased kõikidel aegadel säilitama tahte ja oskuse kaitsta ennast agressorist Surmavaenlase vastu. Ta võitles Teise maailmasõja rinnetel relvaga käes Eesti eest ja jätkas võitlust KGB operatiivvägede vastu metsavennana aastatel 1944–1952. Südi vastupanu punasele terrorile oli Käärmanni loomuses. Ta teadis, et priius ei ole iseenesestmõistetav nähtus. Käes olid juba 2000. aastad, rahuaastad, kuid Alfred Käärmann rääkis metsavendade kokkusaamisel Lätis ikka selsamal teemal: ärge unustage, et Surmavaenlane tuleb idast. Kuid sedakorda pidas ta oma kõne neljas keeles, mida ta v