Soome üks autoriteetsemaid poliitikuid Mauno Koivisto vaatleb oma 2001. aastal ilmunud raamatus „Vene idee“ meie naaberriiki läbi soomlase pilgu. See ei ole kõigest „veel üks raamat Venemaast“, vaid Soome presidendi eesmärk lahti mõtestada Venemaa ajaloo pöördelisi perioode ja mõttemaailma, mida on mõjutanud õigeusklikkus, slaavlus ja sotsialism. Venelaste mentaliteet on tihedalt seotud ajalooliste sündmustega, mis mõjutavad riigi tulevikuvalikuid. Pärast seda, kui Venemaa 2022. aasta veebruaris Ukrainasse tungis, on see raamat aktuaalsem kui kunagi varem. „Mauno Koivisto (1923–2017) astus ametisse Soome Vabariigi presidendina jaanuaris 1982, mõni kuu enne Nõukogude Liidu stagnatsiooni käilakuju Leonid Brežnevi surma, ja lõpetas oma teise ametiaja märtsis 1994, veidi enne Venemaa vägede täielikku väljaviimist Eestist. Ta juhtis meie põhjanaabrite riiki kahtlemata kõige pöördelisemal ajal pärast teist maailmasõda. Koivisto mõtted kirjutada „Vene idee“ kogunesid kahtlemata 1990. aastatel, kui Venemaa oli lühikest aega (1991–1993) demokraatiale lähemal kui kunagi varem, kuid seejärel heitles kauboikapitalismi ning kommunismi ja imperialismi tontidega. Kuni tuli võimule kunagine KGB ladvik, kellel ei õnnestunud kohe – 1991. aasta augustiputši käigus – võimu haarata. Sealt ka Koivisto raamatu eessõnas esitatud põhiküsimus: kas Venemaa kuulub itta või läände? Ta otsib vastust, tehes ekskursi läbi Venemaa ajaloo. Raamatust, mis on hõlpsasti loetav, leiab küllalt huvitavaid detaile. Ta on oma aja laps, kui maailmas – muidugi ka Soomes ja Eestis – valitses ettevaatlik optimism Venemaa arengu suhtes. Ajalugu ei jää seisma ja 20 aastat hiljem andis Venemaa kuuluvusele väga selge vastuse Putini läänevastane, autoritaarne ja agressiivne režiim. Lääne all mõistame demokraatlikku Euroopat, mitte lihtsalt geograafilist üksust.