Will Eisneri (1917–2005) raamatut „Leping Jumalaga”, misesmailmus 1978. aastal, on tihti nimetatud esimeseks graafiliseks romaaniks. Sellise määratluse täpsuse üle võib vaielda, kuid kindlasti avardas Eisneriteos laiema kultuuripubliku ettekujutust koomiksikunsti piiridest ning rajasteed graafilise romaani tunnustamiseni omaette kirjanduskategooriana. Jubaaastakümneid edukalt meelelahutuslikke koomiksiseiklusi joonistanud kunstnikpöördus selles raamatus tõsielu ning isiklikumat laadi teemade poole, avadesneljas lühiloos kadunud lapsepõlvemaailma, ehk 1930. aastate alguse eluolumajanduskriisi-aegse New Yorgi vaesemas, suuresti sisserändajatega asustatudBronxi linnajaos. Ühe fiktiivse kortermaja asukate seas rulluvad lahti lausaedgarvalterliku nõtkuse ja lennukusega üles joonistatud, sisult agaraskemeelsed, ameerikalikult jõulised ja melodramaatilised lood. Americana-žanrile kohaselt tuleb juttu vaesusest ja rikkusest, südamevalust jausu kaotamisest, nurjuvatest õnneotsingutest ja isegi lapsi nakatavastküünilisusest suurlinna julmas, kuid ometi mitte päris lootuseta maailmas.