Selle raamatu žanri on raske määratleda, ja kas peakski. Tänu oma kirevusele ja vaheldusrikkusele meenutab ta vist kõige enamkaleidoskoopi, milles värvilised klaasitükikesed pidevalt vaheldudesmitmekesiseid ja kirevaid kujundeid moodustavad. Meie arvates võiks Virumaarannalt leitud lood huvi pakkuda virumaalaste kõrval ka kõikideleteistele, kellel soov rannaelust lähemalt teada saada. Raamatu esimese osa moodustavad stsenaristi ja reźisööriToomas Hussari miniatuurid, mis on inspireeritud autori ettekujutusest elustEesti põhjarannikul läbi paljude sajandite. Neile järgneb 1939. aasta augustilVirumaa Teatajas avaldatud Naatanaeli (Osvald Toominga) artikkel pealkirjaga„Viru silgulinn Eisma arengutee“. Raamatu südameks aga – tema kõige tähtsamaksosaks – on kalurite lood. Nendes räägivad oma elust erinevate põlvkondadeVirumaa rannakalurid ja nendega lähedalt seotud inimesed. Need tekstid sündisidaastatel 2018–2019 läbi viidud intervjuude käigus. Mis nendest vestlustestvälja koorus, on nüüd ehedal kujul, minimaalselt toimetatuna teie ees. Kaluritelugudele eelneb neid intervjueerinud folkloristi Tiina Sepa kokkuvõte, millessaab lähemalt lugeda intervjuudest ja nende käigus ning kirjandust uuridestekkinud mõtetest. Ühenduslüliks raamatu erinevate osade vahel sobib meiemeelest hästi tsitaat Marju Kõivupuult: „Ka kõige värskemad jäljed maastikul onosaks pikast sündmuste ahelast, mis ulatuvad tagasi möödunud sajanditesse võikoguni aastatuhandetesse“.