„Mineviku pikk vari“ on silmapaistva mälukultuuri uurija Aleida Assmanni üks enim tähelepanu pälvinud teoseid, mis on ühtaegu nii originaalne panus kultuurimälu teooriasse kui ka haarav sissevaade 20. sajandi Saksa mäletamiskultuuri. Raamatus analüüsib Assmann mäletamise eri funktsioone, tuues välja individuaalse ja kollektiivse mälu erisuste olulisuse ja pöörates tähelepanu individuaalsete mälestuste muutlikkusele ning sellele, et vaid väike osa inimese mälestustest on aktiivsed ja teadvustatud. Käsitletakse pingeid isiklike mälestuste ning avaliku mälu- ja mälestamispoliitika vahel, avades ühtaegu nii ohvri kui ka kurjategija positsioone. Lisaks mäletamisele juhib Assmann tähelepanu ka mahavaikimisele. Eesti mäletamiskultuuri seisukohast on huvitav Assmanni ida ja lääne võrdlus Euroopa kontekstis. Aleida Assmann (snd 1947) on kultuurimälu uurija, Konstanzi ülikooli anglistika emeriitprofessor, kelle teooriad on tugevalt mõjutanud identiteedi-, mälu- ja kommunikatsiooniuuringuid. Tema sulest on ilmunud mitu mõjukat teost, mis tegelevad unustamise ja mäletamise, ajaloo ja aja teemadega. Lisaks käesolevale raamatule on laiemat tähelepanu pälvinud tema „Mäletamisruumid“ (1999), milles ta esitas oma kultuurilise ja sotsiaalse mälu teooria ning mille ingliskeelne tõlge tegi ta tuntuks ka väljaspool saksakeelset kultuuriruumi. Lisaks eraldiseisvale teadustööle on ta mitmeid mäluteemalisi ühisuurimusi kirjutanud oma egüptoloogist abikaasa Jan Assmanniga. Koos pälvisid nad 2018. aastal ka Saksa raamatukaubanduse rahuauhinna.