„Aga kas teie siis pole kunagi tundnud, “ sõnas perenaine trotsivalt, „nagu ümbritseks teid alatasa mingi salapärane maailm, mille elanikud teevad kõik, et miski ei sujuks päris nii, nagu vaja?“ Mina olen perenaisega igatahes nõus. Kriitilisel hetkel haihtuvad autovõtmed, sokid-kindad, mis armastavad välja ilmuda paariliseta, ning mahlaklaas, mis läigatab justkui juhuslikult oma tumeda ja kleepuva sisu valgele laudlinale. Selles kõiges ei saa üks tavaline inimene kogu aeg süüdi olla! Olgem ausad, ka telekapuldi kadumises on mängus kõrgemad jõud, rääkimata passist, mida keegi pole taibanud enne lähenevat välisreisi uuendada. Kes või mis on selle päevast-päeva korduva kuritahtliku vandenõu taga? Ma kordan, see ei ole mina, kes klaasidega möllab. Ka pesumasin on kadunud sokkide osas süüst prii. Kallil abikaasal on komme unustada autovõtmeid erinevate jopede taskutesse ning lapsed käivad kinnastega üsna hoolimatult ümber, aga siiski . . . Ehk aitab see raamat leida neile põletavatele küsimustele vastuse.