Vee pealt lendu
„Vee pealt lendu” ei ole kiiruga ja lihtsasti läbi loetav luulekogu. Lugeja avastab end üsna pea ühest metafoorsest, pisut unenäolisest džunglist, kus kõik on selge ja käega katsutav, kuid samal ajal võib ümbritsev võtta abstraktsema vormi ja moonduda veeks, mille kohal lendu tõusta ja lendama õppida. Kuidas ma saan muutuda kõigekskui puhud mind mäelt lenduseal all lebab ju ikkasu pihkude kujuga reisipaunmilles sulepeajuba avamata korgiga kirjutabmilles veepudeljuba voolab jõe õhtulaulukskuidas ma saan sind maalidakui sinu värvid muutusidmu südametukseteksja sinu joontestleidsid novembriõhtused männidendale niidistiku